Peale kevadist eestis ringleva näituse maha võtmist Kohilas, on olnud Ordukatel pikem vaikus retkedes.
Kõigil juba kibeles miskit taas koos eestimaal avastada ja nii tegi külla kutse Lee, kes meid Vainupeale suvilasse kutsus! Muret oli, aga nagu alati laabus kõik imekenasti ja kõikide osavõtnute südametes soojad tänusõnad ja kenad hetked fotodena olemas! Sintlased võtsid mind oma kampa ja suund läks põhjranniku poole!
 |
| Möödusime Seidla tuulikust.. |
 |
| ...ja Seidla mõisast |
Väikese seikluse järel toimus gruppide ühinemine Vihula mõisas. Kallistused ja muu tseremoniaalsus ning siis juba Vainupeale Lee hubasesse suvemajja... Lauake kattis end rikkalikult ja väike kohv ning kõhutäitmine! Kohe oli vaja ka uudistama minna kohalikke huviväärsusi, kus me polnud keegi enne käinud!
Meeldejäävaim tundus Sagritsa majamuuseum Karepal, kus kohtusime äkisti samal õhtul perfomansi autorite Jüri Ojaveri ja Leonhard Lapiniga...
Seejärel ruttasime liivaranda suure rändrahnu juurde, kus meist mõnigi ujumas käis ja mõni jalgu kastis.
Ja kus merre suubus väike jõeke kurvetades...
Lõõgastunult ja rahul, asusime uuele avastusretkele Karlepa ravimtaimeaias. Minul kulus kogu tähelepanu taimeaia tutvustajale K.Luke jutule.Taimehoidiseid sai maitsta ja kaasa osta. Pildi tegin rukkilillest külastuse lõpus, kui hakkasime lahkuma....
Lee juhatusel rändasime siis Toolse randa ja varemete juurde....
Siis kihutasime Kunda tsemendivabriku algkorstnat vaatama
Meeldejäävaim tundus Sagritsa majamuuseum Karepal, kus kohtusime äkisti samal õhtul perfomansi autorite Jüri Ojaveri ja Leonhard Lapiniga...
Seejärel ruttasime liivaranda suure rändrahnu juurde, kus meist mõnigi ujumas käis ja mõni jalgu kastis.
Ja kus merre suubus väike jõeke kurvetades...
Lõõgastunult ja rahul, asusime uuele avastusretkele Karlepa ravimtaimeaias. Minul kulus kogu tähelepanu taimeaia tutvustajale K.Luke jutule.Taimehoidiseid sai maitsta ja kaasa osta. Pildi tegin rukkilillest külastuse lõpus, kui hakkasime lahkuma....
Lee juhatusel rändasime siis Toolse randa ja varemete juurde....
Siis kihutasime Kunda tsemendivabriku algkorstnat vaatama
Kolasime enne päikese loojumist suure kivi juures mererannas ja lõpuks jõudsime Malla mõisa juurde,kust meile vastu astus kaabuga valges särgis ja kikilipsuga mõisahärra, kes lahkelt ümbruses pilte lubas teha, aga mõisa sisemusse uudistamiseks keelu andis...
Nüüd oli taas õhtusöögi aeg ja kuna Heleni app röökis virmalisi, siis pimeduses me mereranda ka suundusime varustatud peatuledega ja muu fototehnikaga... Minul puudus statiiv ja ees seisis omamoodi endaga seiklus: tuule käes hoida aparaat pika säri ajal liikumatult, et tähed selgetena jääks... sellest võiks kohe pikalt jutustada...
Uhkelt ja väsinult oma asemetele vajudes uinusime ja hommik tuli vilepilli saatel, mida mängis meie Luuleke!
Hommikukohv ja veel Vainupea kabel ning päevavalges rand ja lahkumine oligi käes. Rõõmsad ja õnnelikud ning pisut kahjugi, et aeg otsa sai....
 |
| Malla mõisa peremees |
Uhkelt ja väsinult oma asemetele vajudes uinusime ja hommik tuli vilepilli saatel, mida mängis meie Luuleke!
Hommikukohv ja veel Vainupea kabel ning päevavalges rand ja lahkumine oligi käes. Rõõmsad ja õnnelikud ning pisut kahjugi, et aeg otsa sai....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar