Sellest, kuidas me Nigulas käisime

Meie klubi Henn on üks ütlemata tore kamraad, kes pidevalt meid aktiviseerib! Nii juhtus ka seekord! Henn hüüdis PFK Jutunurka ja osalemas olime mina ja Margit, sest aeg sobis.

Hommikul laadis ta mu oma Fookusesse ja sõit läks K-Nõmme poole, et sealt haakida juurde Margit. Hennul on alati tehtud eeltöö ja info alusel suundusime Sookuninga Looduskaitse ala poole, kus kohapea selgus, et sinna me ei pääse vesise raja tõttu.

Nii otsustasime liikuda Nigulasse. Hennu soovunelmaks oli leida huulheina õis ja minu soov oli tähesadu! Margitil vist kõik kokku!!! :) 

Enne Nigula järve juurde minemist põikasime Nigula LK keskusse ja seal Henn moosis meile ööseks tubased võimalused magamiseks palkmajakeses, mis meile kohe väga meeldis....

Taas autodesse ja viuh Nigula järve äärde parklasse! Igal omad unistused meeles mõlkumas! Mina olin käinud samas juba 2012 aastal Ordukate grupiga ööudu jahtimas, ööbisime järve tornis! Nüüd selgus, et torni pole enam olemaski...

Selline oli enne....

Siiski nostalgias tegin mõned võtted järvest

Liikusime tagasi LK keskusse, kust pidi kraavist üle minema sild ja algama laudtee rappa...

Midagi polnud neist, ei silda ega laudteed! Keerasime otsa taas Nigula järve juurde, et päikeseloojangut jäädvustada. Kiilid lendasivad narritades me ümber ja ühele sain minagi pihta..

Loojangut nautinult ja pimeduse saabumisel, maandusime taas Nigula LK keskusse juba lubatud palkmajakesse, tegime teed ja kohvi ning kinnitasime nälgind keha, et taas minna fotojahile juba pimedas tähistaevas vehklevatele lendtähtedele. Saanud lõpuks õiged sätted aparaatidesse, läks tulistamiseks! Noh mis seal pikas säris ikka tulistada, lihtsalt ootasime, kui aparaat võttega valmis sai!

Süda rahul ja ise õnnelikud lippasime tulemustega palkmajja tuttu! Margit laskis ennast nutimoblal hommikul vara äratada, sest lubas teha hommikukohvi! Sibin sabin hommikeine, pakkimine ja minik, sest Hennu huulheina õis oli veel tabamata. Tee ääres põldudel jalutasid nn. ohutus kauguses tavalised kured koos sookurgedega ja siis äkki vasakul oli nii sobiv udune heinarullidega värk....

Jahmerdasime kolmekesi mõnd aega, kuid udu hakkas hajuma ja meie ka liikuma. Margit kodu poole ja meie Tolkuse rappa, et päästa, mis päästa annab...

Leidsime pika otsimise peale siiski juba õitsenud laialehise huulheina ! Ehk siis täielikust õnnest jäi puudu veel  täielikum tabamus! Järgmisel aastal kordame!