neljapäev, 7. september 2017

Retk Tamperre Ingridi ja Lembitu juurde

Ammuplaanitud külastus algas minu jaoks 7.septembril Mari juurde sõiduga, et reede hommikuse Viking Line laevale jõuda. Eeltööd laevapiletite hankimisel ja soomes bussile olid kõik tehtud ja seiklused said alata....

Onni bussis
Tamperes oli meil vastas Lembit ja viisime oma raskepagasi põhilisse peatuskohta: suvilasse.
Edasi juba saime Ingridi peale tööd kätte ja siis ka kohe läks pildistamiseks huvitavates kohtades.














Siis sai see päev peaaegu otsa ja saime minna Ingridi suvilasse õhtusöögile, sest me kõhud olid ikka läind üsna õõnsaks!
Ingrid tõi uhke märjukese lagedale spetsiaalselt meile ( näh pean üle küsima  joogi nime) igatahes kõik lauale ilmunu kadus jutu ja naeru saatel... Siis selgus, et väljas oli läind üsna pimedaks ja see kuningate jalakäimiskoda asus õues: jessuke mina ju pelgan pimedat!!! Õnneks süttisid sel teel tuled...
 Järgmise päeva hommikul läks mu uni üsna varakult, tõusin küll tasa, aga Ingridi terav kõrv tabas mu liikumise. Tahtsin päris üksi minna õue kondama. Sain kummikud ja haarasin aparaadi ning läksingi. Väljas turtsus lähedal puul oravapoiss, seisin väheke ja mõtlesin, et ah ma tulen ju tagasi, seda otsust kahetsen siiani...




peale WC käsipesu
Hommikusöök söödud ja jälle minik. 









Tamperes on nii palju põnevat.




Vihma rabistas hoogudena, ja pildistades lihtsalt ei pannud tähele, et piisad ka objektiivile jäid.....


Siis veel üks järv ja läksime suvilasse sauna tegema, sööma ja niisama rõõmsad olema! Mina pidin taas hommikul ju edasi või õigemini tagasi Helsingisse sõitma oma tuttavasse peresse tähtsündmuse tähistamisele.
Meil oli nii tore kodune ja sõbralik Ingridi/Lembituga. Imetlesin Lembitu kannatlikkust meid viia siia ja tänna ning veel oodata!
Kui elu võimaldab, saame ehk korratagi!
Suured TÄNUD vastuvõtu eest ja sõpruse eest eriline kallistus!

laupäev, 15. aprill 2017

Tähtsad kohtumised Tallinnas 15.04.2017

Juba ammu sai plaanitud TÄHTSAID asju! Kuupäevad kokku lepitud ja võimalikud kohtumised täpselt rihitud!
Minu päev algas sõidupäeval vara! Kõik asjad valmispakitult ootasid kaasa võtmist. Juhtus siiski viimasel minutil "veike viperus" - bussijaama jõudnult märkasin, et üht kõige tähtsamat asja nagu Pildivutlar, ei oldki näppus!!!! Mis muud, kui taksoga taas koju vutlarile järgi ja bussijaama tagasi. Bussis hakkas mu väike süda valutama, et kas mu jalad suudavad kiiresti õigele trammile tippida raske seljakotiga. Tegin avaliku hõike meediasse nagu nüüd kõik teisedki teevad....Ja kõik need keda ootasin reageerima, seda ka tegid ning nõu jagasid - aitähh neile! Igatahes kogu planeering toimus õlitatult, mis sest, et ma sibasin elu eest Tallinna tänavail - lõppvaatuses toimus esmane kohtumine Kakumäel Tuleraua peatuses....Kehakinnitamise ja kohvitamise järel hüppasime ratastele ja vurasime Vabaõhu muuseumisse. Nüanss minu jaoks oli, et ratta pidurdus toimus jalgpedaalidega,( millise tegevuse olin suutnud unustada) aga ohtlikumad hetked astusin ratta kõrval ja siledal maal sõitsin uljalt.


sepikoja sisemus on köitev alati

Saunaakna peegeldused :)

Kes näeb oma lapsepõlvekodu ja kes pildistab põnevat tuuleveskit...

Taluõuel vabapidamise kitsekesed...


Särav pesemiskomplekt ja kööginurk...

Lihtsalt ilus vaade

Külatänav

Parditiik

Ajakirjadega "Maret" noorpere tuba 

Ja siis läksime kõrtsi!!! 
Jäädvustasime oma triibud!
Karuse vaipa!
Eesti 100 aastapäevaks!!!

NB! Suumiga näeb seinalt lugeda, et meie triibud Karuse vaipa said


Ise uhked oma tegude üle, lahkusime. Oli aeg teha ettevalmistusi tähtsateks kohtumisteks - ootasime külalisi...kes just täpselt õigel ajal saabusidki...

Pidulik lauahetk. Foto Mari.Prikenfeld


Kallistused ja kingitused jagatud, tervitus pokaalid kõllatud, maitsesime roogasid rõõmsa vestluse saatel.
Sai kätt harjutatud  Lensbabyga ja tehtud tulevukuplaane.
Õhtupimedas tuli lahkuda....
Tänan kallid sõbrad kõige toreda ja armsate hetkede eest!!!

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

ERM is ja Tartus

28.jaanuar viis meid retkele uude vastavatud ERM-i Raadil ja hiljem ka Tartu linna. Terve päev täis avastusi ja leiurõõme... millede hetkede jäädvustamiseks oli mul kaasas väike Fuji kompaktkaamera.
Päev algas kodust lahkumisega. Olin tõusnud üsna vara ja valmisolek poole kaheksaks sujus kenasti...



Ootasime bussi teatriväljakul. Kõik naised. lapsed ja mehed koos ning bussis, asusime teele...


Kaks päeva oli Ilmataat meid õnnistanud tiheda uduga ja ka sel päeval saatis udusus meid terve päeva.. Läbinud teekonna jõudsime lõpuks Raadile ja uhkesse parkimisalasse. Bussist väljunutele jagati kommi ja tehti ühispilti ( see jäi meil saamata) ja sooviti Kuke aastal õnne.


Toimetuste lõppedes astusimegi suure suure suure katuse alla......


.....ja sisenesime muuseumi, üleriided jätsime riidehoidu ning meie giid juba ootaski grupi kogunemist. Enne jõusime ka piltida...







Giid alustas muuseumi Sillal oma juttu ja hoiatas, et me ikka kokku hoiaksime, sest maja suur ja eksimisevõimalus olemas... Mina jõudsin jahtida üht grupi pisikese tüdruku portreed.


Alustasime Uurali Kaja püsinäitusega tutvumist, mis puudutab kogu meie soome-ugri rahvastikku ja rännet.




Vaene tütarlaps suures tuhinas unustas madala uksepiida ees kummarduda ja kolksti lõi otsaesisega vastu puitu ning alles siis sai siseneda sauna...
Kui Uurali värk läbitud suundusime Eesti Ajajoonele niimoodi, et Tänapäevast Ajaloo sügavusse...










Eesti lipu kõige esimesem originaal

Ja veel palju, palju huvitavaid asju meditsiinis, tehnikaarengust isegi kosmosest.....Aeg oli möödunud lennul ja palju kauem, kui giidil planeeritud! Kohvikukülastus kulus täielikult juba tekkinud näljatunde peletamiseks. Ühtki pilti ei teinudki! Aga varsti me juba väljas bussi ootamas olimegi, sest meie Vaikega plaanisime linnas ringi käia, enne koduteele asumist ja lapsed viidi Mänguasjade muuseumi.



Raekoja platsil seisis me ees ikka seesama udusein ja silmadega sellest läbi puurides, märkasin purskaevu ees askeldavaid inimesi...lähenesime ja ülla, ülla - kaks meest tegid jääskulptuure!!! Soovisime neilegi ilusat Kuke aastat ja läksime edasi Toomemäele....






Seal jõudsin Katrinile helistades kindapaarist kaotada ühe ja Vaikega leidsime ta jälle!!! Ning mina imetlesin vana Toomkiriku varemeid härdalt! Siis leidsimegi ühiselt, et aeg taas mingi kohvik leida ning mõnus koogike kohvikõrvaseks!!! Mis te arvate, kuhu me jalad meid viisid? Ikka Wernerisse, kuhu siis veel...


Täis kõht - rõõmus meel, suundusime taas Tartu tänavaile lootes juba ka "tulede ja vilede" ilmumisele! Muide saimegi kuulda ka Raekoja kellamängu, mis minule andis täieliku ÕNNE!


Ja siis jäi veel bussiootus, kojusõit ja taaskohtumine oma pesadega!!! Nii muljetavaldav päev särab veel kaua mälestusis. Olge vahvad ja minge ka!!