Selle aasta 2014 juuli esimesel pühapäeval kutsus Aimar meid Lilleorgu loodusretkele ja tutvuma sealse elu-oluga. Pärnakad laadisid endid Evaldi autosse ja kokku sai meid siis 5 inimest. Lustilikult kulusid kilomeetrid ja mu nuti GPS näitas ette suunad. Teadsin, et tee viib meid Tuhalasse ja võimalusel hinges soovisin seda paika näha. Soovid ühinesid kaassõitjatega ja nii me sinna kõigepealt sisenesime. Õuel ootas meid Tuhala peremees Ants ja tema kirglikul giiditsemisel saime lühikese aja jooksul palju, palju infot.
 |
| Evaldi kaevunõidadejaht |
 |
| Ei usu, aga vaatame järele |
 |
| Kaanega kaev |
 |
| Puhkeseisundis kaev |
 |
| Mõrsjaöölane |
Ostsin ka teaberaamatu "Tuhala radadel" ja tegelikult vaevab mind hoopis proosalisem mure Rail Baltiku ehitamise näol! Seda RB monstrumit küll meie Eestile vaja pole, mis kõigele muule orjusele lõhub ka meie looduse tasakaalu ja vaatamisväärsused IGAVESEKS! Siin peaksime me kõik vastu hakkama, aga me eestlaslikult alalhoidlik olemine meid seda tegema ei sunni.
Sain oma liblikate kollektsiooni ühe värvika öölase ja muidu põneva äikesejälje puus.
 |
| Piksejooks koorel |
Siis hakkas aeg meile kandu käima, sest kohtumishetk Lilleorus oli juba käes, kui meie Tuhalast minema saime. Õnneks polnud enam kuigi palju sõita ja nii me saabusime Lilleorgu nähes juba eemalt armsalt tuttavaid inimesi meid ootamas! Kogu päev saatis meid päike ja mahe tuuleke - nagu SUVI!
Esimese asjana kallistused kõigiga ja tutvus Aimariga. Ning siis Aimari ringkäik-tutvustamine Lilleorus. Evaldi üks apraat hakkas talle vastu fookuspunktiga ja ta sokutas minule aparaadi, et ma selgitaks asja. Nii jäi mul suur osa Aimari jutust kuulmata ....Äkki olid nad kõik korraga kadund ja ma ei osand kuhugile minna, keegi juhatas siis mind telki!
Aimari jutust sain ma aru niipalju, et kõik on seoses kõigega, mida teed või mõtled ja kuidas mõtled...Aga et palju tuleb iseendast arusaamiseks õppida....
Loodus on mulle väga palju tähendanud - iga väiksemgi mutukas ja suuremgi elukas on kogu ELU RINGKÄIGUKS vajalikud!
Pildistamine algas peaaegu kohe, kui kohale jõudsime, aga siis viidi meid rappa, kus oli "käpalisi" mitut sorti.
 |
| Vaherõngaga |
 |
| Ööviiul |
Kärbesõis
Peale lõunatamist läksime lillede ja liblikate jahile. Suutsin vaid vähe märgata, aga veel vähem korrlikult pildiks saada....
 |
| Aasasilmik |
 |
| Hõbetäpik |
 |
| Kiil |
 |
| Sinitiib |
Iga hea asi saab kord otsa ja nii tuli pärnakatel esimestena lahkuda! Koduteel kohtusime metsseaga, kes teedületanult meid metsaveerde tuiutama jäi ning otsustavalt metsasügavusse varjus.
Keskööks olime Pärnus, väsinud ja rahul ning energilised.
Tänud Aimarile kogu kauni ja sisuka päeva eest!
Südamesoojust Ordukatele koosmatkamiseks jätkuvalt - teist sellist punti ei ole, ega tule!!!
