Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleks vist pikem ja igavam jutt! Teen lühidalt! Alustagem siis sellest, et kolm endist reisuhimulist kolleegi otsustasid Londoni linnaga tutvuda! Asjalikud, nagu me oleme, tegime finantsiliselt odavaimad broneeringud lennukile Ryanair, hotellile Seymour ja isegi mingile bussile, mis lennujaamast kesklinna transportima meid pidi.Reisi aeg 5.- 9.12.2013.ka. Minu ettevalmistuste tähtsaimaks ülesandeks kujunes uue kompaktkaamera ost, sest lennukipagas tohtis kaaluda 10 kg. Ma sain sellise omanikuks just päev enne ärasõitu ja uskuge, ta tundus küll lihtne, aga kui manuali sain, siis ajas pea lausa sassi!!! Kõik siin blogisse paigutatud pildid ongi uue kaamera töö ja minu oskamatu käsitlemise tulemus!
 |
| Sellised postkastid kirjade saatmiseks |
 |
| Oxford Street |
 |
| Igatsorti lilli õitses õues |
London võttis meid vastu tugeva tuulega, aga see vaibus peagi. Suure ekslemise peale leidsime lennujaama bussipeatuses oma bussi värava, aga bussiaeg oli ammu möödas, sest lennujaama mingid imelikud kinnised uksed hakkasid undama ja tulukestega vehklema - suur rahvamass kannatlikult ootamas nende avanemist. See polnud veel kõik!!! Kui siis igasuguseid normaalseid busse muudkui vuras oma väravaboksidesse, ilmus pooltunnil meie väravasse minibuss!!!!! ja ootajaid oli küll rohkem, kui sellesse mahtuda võis! Juht ütles, et temal kohvipaus ja astus uhkelt kohvikusse. Kui ta siis sealt ükskord naases, võttis esimestena ühed noored ja mina trügisin kah kohe nende järele oma bussipiletiga kolmele - peale saime! Aga maha jäid mõned, kes bussi ei mahtunud! Esimesel õhtul sain oma lapselapsega kokku, kui ta oli helistanud meie hotelli! Minu nutitelefon jäigi tummaks kogu reisi ajaks.
Järgmise päeva hommikul alustasime Hyde Parkist jalutusega kuningalossi poole. See park on suur puisniit, kus londonlane saab tervisejooksu harrastada, hobused traavida (kahjuks ei näinud) ja inimesed jalutada.
Lossi ees hakkas kuidagi äkitse pidulikke inimesi kogunema, keda siis lossiväravatest lubadega siseneda lubati. Ma üritasin küll neist inglise valitutest pilti saada, aga kartsin ka, sest kas seda tohtiski? Ja nii tegin vaid selle ja ainukese.... Ja seejärel kustus mu uue fotika aku ja teist veel ei olnud! Õnneks leidsime kohe nurga tagant ühe huvitava poekese, kus just ka akusid ja adaptereid müüdi - inglise elektripistikud on ju kolmeharulised ja meie elektriliste asjakeste töökorras hoidmiseks oli laadimist vaja.
Kolm reisiselli ja üks neist on sünnipäevalaps!
"Seisa" hüüdsin ma sellele üksikule sõjaväelasele, kes uhkelt lossi poole marssis, ja ta tegigi seda, nagu oleks mu hüüatusest aru saand!!!!
Igal juhul oli meie eesmärk Westministeri katedraal ja siis me hakkasime otsima kohta, kust piletit hankida! Peasissekäigu juures kontrolliti me kotid üle ja järgmisel hetkel olime selles võimsas hoones! No ma ei hakka siin kirjeldama kogu seda lugu, mis seal leidus - minge ise ja vaadake! Väljumisega sealt läks kah hulga aega, sest igasugu kambreid oli vaja veel üle vaadata....
Lapselaps oli juba mitu nädalat tagasi broneerinud uhkes paigas nimega Zedel www.brasseriezedel.com/brasserie-zedel laua minu tähtpäeva puhuks! Uskuge, sealne teenindus oli klass omaette, alates uksehoidja lahkest sissejuhatamisest! Söökidest / jookidest ja glamuurist rääkimata!
Järgmisel päeval võtsime ette Toweri ja tema silla!
Uhke sild ja isegi avatav laevaliikluseks, kui kõrgemad laevad tahavad merele minna! Toweri kindlus oli niiii suur, et andis ta ümber marssida, sisseminekuks tundus pilet meile kallis! Mis teha, sest kodustele tahtis iga üks kingitusi viia.
Ühel tänaval sõitis kõige vanem Londoni buss ja sealsamas oli ka Püha Pauluse katedraal ja kuskil sealt lähedusest leidsime ka James Oliveri lihakarni!
Ma ei hakka kõiki paiku ette lugema, kus käidud sai! Igatahes oli neid juba kodus planeeritud külastada. Loomulikult kogu Thamese äärne mõlemilt poolt läbi jalutatud. Ainult sinna ilmarattale ehk Londoni Silmale me ei roninud - ühe kaaslase kõrgusekartuse tõttu.
Trafalgari väljakule jõudsime juba hämarikus. Kus oli alles rahvast ja sagimist. Lipud tornides olid pooles mastis ja alles hiljem saime teada Mandela lahkumisest teispoolsusse....
Teisel advent pühapäeval otsustasime kirikusse minna teenistust vaatama. Katolik kirik asus meie hotelli lähedal ja oli selline väike ja armas. Teenistus tundus nii kena ja südamlik! Lahkusime enne armulauda!
Allpool Londoni kiirabi koos kahekorruselise bussiga! Õhtul oli ikka jube naljakas sagivate inimmasside vahel bussiga sõita....
Viimase pildi kogu reisist jätan õnnetoovale Isise kujule! Kogu Londonis oldud ajal sukeldusin oma olemusega selle linna olusse, unustades kodused ja muu... Siin kuju juures leidsin aega ja isegi raha, et omastele õnne soovida....
