laupäev, 16. veebruar 2019

Toris ja Klaara-Mannis

Meie Päevapiltnik võttis meid Vee tänaval oma sinisesse Fookusse keskpäeval ja otsustasime korraks vaadata Sindi paisule Sindipoolselt kaldalt...


Ilm oli ilus, tegi meeled rõõmsaks ja ootusrikkaks. Kiirustasime Torisse kohtumiskohta, kuhu pidid saabuma külalised Viljandi FK-st.


Ootasime Tori põrgu lael... puhus vinge tuul.... 


Vanapagan valvamas oma Põrgut ja ka surnuaia väravaesist...


Saabunud viljandlastega, kes polnudki veel Tori legendidega kursis, mindi kohaliku fotomehe juhendusel retkele läbi küla ja hobusekasvatuse.




Hobused olid igati koostööaltid, lausa kadedad teineteisele...



Ehtne tori tõu esindaja

Lõpuks suundusime puhkekeskusse Randiväljal Klaara-Manni, kus ootas meid kuum tee ja kohv koos firma imemaitsva karaskiga!!! Tutvusime ka teise korruse kamina seminarruumiga, kus parajasti fotonäitusmüük üleval oli soome fotomeestelt.





Tore vastuvõtt ja meeldiv kostitus, tekitasid soovi korduvaks külastuseks. Pealegi tean ma, et pildistamiseks jõe ääres on küllaldlast materjali vesiveski ja looduse poolest. 
Tagasi koduteel otsustasime uuesti Sindi paisu vaadata teiselt kaldalt...


Pais on kadunud ja vesi voolab vabalt, kuid ehitus veel käib.  Otsisin veel seda paisus olnud käiguava, mida  polnudki nähtaval enam...


 Päev hakkas loojuma ja nii leidsime end pildistamas Kuud millele lisandus veel roosa lennuk ...


minu töötlus Vaike+minu pilt
Muidugi lähen mina alati nati ähmi ja unustan kiiruga vajalikud fotoparameetrid aparaati sätestada, aga noh, hetkele sain vähemasti pihta, aeg oli ju napp....
Igatahes olime kõik hirmus rahulolevad ja õnnelikud kordaläinud päeva ja fotosaagi üle...
Olge teiegi rõõmsad ja hoitud!

neljapäev, 31. jaanuar 2019

Jaanuaris 2019 aastal

Täna viimasel Jaanuarikuu päeval käisime päevapiltnik Hennu kutsel Audru ja Valgeranna looduses. Ilm oli nii põneva valgusega läbi külmaudu. Kas ka fotoaparaat selle nii hästi kätte sai pildistaja käe läbi??? 
Nii palju uhkelt kaunistatud härmaga puid!!!





Nii värvikas päeva loojangus, sai hing vaimustuda. Kahjuks oodatud kitsi, rähnisid kohata ei õnnestunud....

neljapäev, 7. september 2017

Retk Tamperre Ingridi ja Lembitu juurde

Ammuplaanitud külastus algas minu jaoks 7.septembril Mari juurde sõiduga, et reede hommikuse Viking Line laevale jõuda. Eeltööd laevapiletite hankimisel ja soomes bussile olid kõik tehtud ja seiklused said alata....

Onni bussis
Tamperes oli meil vastas Lembit ja viisime oma raskepagasi põhilisse peatuskohta: suvilasse.
Edasi juba saime Ingridi peale tööd kätte ja siis ka kohe läks pildistamiseks huvitavates kohtades.














Siis sai see päev peaaegu otsa ja saime minna Ingridi suvilasse õhtusöögile, sest me kõhud olid ikka läind üsna õõnsaks!
Ingrid tõi uhke märjukese lagedale spetsiaalselt meile ( näh pean üle küsima  joogi nime) igatahes kõik lauale ilmunu kadus jutu ja naeru saatel... Siis selgus, et väljas oli läind üsna pimedaks ja see kuningate jalakäimiskoda asus õues: jessuke mina ju pelgan pimedat!!! Õnneks süttisid sel teel tuled...
 Järgmise päeva hommikul läks mu uni üsna varakult, tõusin küll tasa, aga Ingridi terav kõrv tabas mu liikumise. Tahtsin päris üksi minna õue kondama. Sain kummikud ja haarasin aparaadi ning läksingi. Väljas turtsus lähedal puul oravapoiss, seisin väheke ja mõtlesin, et ah ma tulen ju tagasi, seda otsust kahetsen siiani...




peale WC käsipesu
Hommikusöök söödud ja jälle minik. 









Tamperes on nii palju põnevat.




Vihma rabistas hoogudena, ja pildistades lihtsalt ei pannud tähele, et piisad ka objektiivile jäid.....


Siis veel üks järv ja läksime suvilasse sauna tegema, sööma ja niisama rõõmsad olema! Mina pidin taas hommikul ju edasi või õigemini tagasi Helsingisse sõitma oma tuttavasse peresse tähtsündmuse tähistamisele.
Meil oli nii tore kodune ja sõbralik Ingridi/Lembituga. Imetlesin Lembitu kannatlikkust meid viia siia ja tänna ning veel oodata!
Kui elu võimaldab, saame ehk korratagi!
Suured TÄNUD vastuvõtu eest ja sõpruse eest eriline kallistus!